01
Isegi sama astmemootori puhul varieeruvad hetkesageduslikud omadused erinevate draiviskeemide kasutamisel suuresti.
2
Kui astmemootor töötab, lisatakse iga faasi mähistele omakorda impulsisignaalid teatud järjekorras (viisil, et mähised on pingestatud ja suurendab rõngaste turustaja juhis).
3
Astuv mootor erineb teistest mootoritest, selle nominaalne nimiväär ja nimivool on ainult võrdlusväärtused; Ja kuna astmemootorit toidavad impulsid, on toiteallika pinge kõrgeim pinge, mitte keskmine pinge, nii et astmeline mootor võib töötada üle selle hinnatud ulatuse. Kuid valik ei tohiks nimiväärtusest liiga kaugele kalduda.
4
Heldumismootoril pole kogunenud viga: üldiselt on astmemootori täpsus kolm kuni viis protsenti tegelikust astmenurgast ja see ei akustuta.
5
Maksimaalne lubatud mootori väljanägemise temperatuur: astmelise mootori kõrge temperatuur demagnetiseerib kõigepealt mootori magnetilist materjali, mis põhjustab pöördemomendi langust või isegi etapist välja, seega peaks mootori välimuse maksimaalne lubatud temperatuur sõltuma erinevate mootorite magnetilise materjali demagnetiseerimispunktist; Üldiselt on magnetilise materjali demagnetiseerimispunkt üle 130 kraadi Celsiuse ja mõned neist ulatuvad isegi kuni 200 kraadi Celsiuseni, seetõttu on see täiesti normaalne, kui astmemootor on välimuselt 80–90 kraadi Celsiuse temperatuur. Seetõttu on astmelise mootori väliskülje temperatuur 80–90 kraadi Celsius täiesti normaalne.
Mootori pöördemoment väheneb pöörlemiskiiruse suurenemisega: astmemootori pöörlemisel moodustab mootori iga faasi mähise induktiivsus vastupidise elektromotoorse jõu; Mida suurem on sagedus, seda suurem on vastupidine elektromotoorne jõud. Selle tegevuse käigus väheneb mootori faasivool sageduse (või kiiruse) suurenemisega, mille tulemuseks on pöördemoment.
7
Astumismootor võib normaalselt töötada madalal kiirusel, kuid kui teatud sagedusest kõrgem ei saa käivituda, ja sellega kaasneb vilistav heli. Helvamootoril on tehniline parameeter: laadimata käivitussagedus, see tähendab, et laadimismootor võib laadimata olukorras käivitada impulsi sagedust, kui impulsi sagedus on väärtus suurem, ei saa mootor normaalselt käivituda, võib tekkida astmekaotus või blokeerimine. Koormuse korral peaks lähtesagedus olema madalam. Kui mootor jõuab suure kiiruseni, tuleks impulsi sagedus kiirendada, st stardisagedus peaks olema madal ja kiirendama soovitud kõrgsagedusele (mootori kiirus madalalt kõrgelt).
8
Hübriidse astmelise mootori draiverite toitepinge on üldiselt lai vahemik ja toitepinge valitakse tavaliselt vastavalt mootori töökiiruse ja reageerimise nõuetele. Kui mootori töökiirus on kõrge või reageerimisnõue on kiire, siis on ka pinge väärtus kõrge, kuid olge ettevaatlik, et toitepinge pulsatsioon ei tohiks ületada juhi maksimaalset sisendpinget, vastasel juhul võib juht kahjustada.
9
Toiteallika vool määratakse üldiselt vastavalt juhi väljundfaasile I. Kui kasutatakse lineaarset toiteallikat, võib toiteallika voolu võtta 1,1–1,3 korda I. Kui kasutatakse lülitus toiteallikat, võib toiteallika voolu võtta 1,5–2,0 korda.
10
Kui võrguühenduseta signaalivaba on madal, lõigatakse draiverist mootorile praegune väljund ja mootori rootor on vabas olekus (võrguühenduseta olekus). Mõnes automaatikaseadmes, kui mootori võlli (manuaalrežiimi) otsest pöörlemist on vaja, ilma et draivi pingeta, saab vaba signaali määrata madalaks, et võtta mootor võrguühenduseta käsitsi kasutamiseks või reguleerimiseks. Kui käsitsi töö on lõpule jõudnud, seatakse tasuta signaal uuesti automaatse juhtimise jätkamiseks.
11
Kahefaasilise astmemootori pöörlemissuuna reguleerimiseks pärast selle pingestamist on lihtne viis vahetada mootori A+ ja A- (või B+ ja B-) vahetamine.
Postiaeg: mai-20.-2024