Samm-mootorite omadused

01

Isegi sama astmemootori puhul on moment-sageduse karakteristikud erinevate ajamiskeemide kasutamisel väga erinevad.

2

Kui astmemootor töötab, lisatakse impulsssignaalid iga faasi mähistele kordamööda kindlas järjekorras (nii, et mähised pingestatakse ja vabastatakse draiveri sees oleva rõngasjaoturi abil).

3

Samm-mootor erineb teistest mootoritest selle poolest, et selle nimipinge ja nimivool on ainult kontrollväärtused ning kuna samm-mootorit toidab impulss, on toitepinge selle kõrgeim pinge, mitte keskmine pinge, seega saab samm-mootor töötada väljaspool oma nimipingevahemikku. Kuid valik ei tohiks nimiväärtusest liiga palju kõrvale kalduda.

4

Samm-mootoril ei ole akumuleeritud viga: üldiselt on samm-mootori täpsus kolm kuni viis protsenti tegelikust sammunurgast ja seda ei akumuleerita.

5

Samm-mootori välistemperatuuri maksimumväärtus: Samm-mootori kõrge temperatuur demagnetiseerib esmalt mootori magnetilise materjali, mis omakorda põhjustab pöördemomendi langust või isegi astme nihkumist. Seega peaks mootori välistemperatuuri maksimumväärtus sõltuma erinevate mootorite magnetilise materjali demagnetiseerimispunktist. Üldiselt on magnetilise materjali demagnetiseerimispunkt üle 130 kraadi Celsiuse järgi ja mõnel juhul ulatub see isegi üle 200 kraadi Celsiuse järgi. Seetõttu on samm-mootori välistemperatuur 80–90 kraadi Celsiuse järgi täiesti normaalne. Seega on samm-mootori välistemperatuur 80–90 kraadi Celsiuse järgi täiesti normaalne.

Mootori pöördemoment väheneb pöörlemiskiiruse suurenemisega: kui astmemootor pöörleb, moodustab mootori iga faasi mähise induktiivsus pöördelektromotoorjõu; mida kõrgem on sagedus, seda suurem on pöördelektromotoorjõud. Selle toimel väheneb mootori faasivool sageduse (või kiiruse) suurenemisega, mille tulemuseks on pöördemomendi vähenemine.

7

Samm-mootor võib madalal kiirusel normaalselt töötada, kuid kui sagedus on teatud väärtusest kõrgem, ei saa see käivituda ja sellega kaasneb vilistav heli. Samm-mootoril on tehniline parameeter: koormuseta käivitussagedus, st samm-mootor saab koormuseta olekus käivituda impulsssagedusega. Kui impulsssagedus on sellest väärtusest kõrgem, ei saa mootor normaalselt käivituda ja võib tekkida astmekaotus või blokeerumine. Koormuse korral peaks käivitussagedus olema madalam. Kui mootor peaks saavutama suure kiiruse, tuleks impulsssagedust kiirendada, st käivitussagedus peaks olema madal ja seejärel kiirendama soovitud kõrge sageduseni (mootori kiirus madalalt kõrgele).

8

Hübriid-samm-mootori draiverite toitepinge on üldiselt laias vahemikus ja toitepinge valitakse tavaliselt vastavalt mootori töökiirusele ja reageerimisnõuetele. Kui mootori töökiirus on suur või reageerimisnõue on kiire, on ka pinge väärtus kõrge, kuid tuleb olla ettevaatlik, et toitepinge pulsatsioon ei ületaks draiveri maksimaalset sisendpinget, vastasel juhul võib draiver kahjustuda.

9

Toitevoolu suurus määratakse üldiselt draiveri väljundfaasivoolu I järgi. Lineaarse toiteploki kasutamisel võib toitevoolu suurus olla 1,1–1,3 korda I. Lülitustoiteploki kasutamisel võib toitevoolu suurus olla 1,5–2,0 korda I.

10

Kui võrguühenduseta signaal FREE on madal, siis lülitatakse ajamist mootorisse suunduv voolutugevus välja ja mootori rootor on vabas olekus (võrguühenduseta olek). Mõnedes automatiseerimisseadmetes, kui on vaja mootori võlli otsest pöörlemist (käsitsirežiim) ilma ajamit pingestamata, saab FREE signaali seadistada madalaks, et mootor käsitsi juhtimiseks või reguleerimiseks võrguühenduseta välja lülitada. Pärast käsitsi juhtimise lõppu seatakse FREE signaal uuesti kõrgeks, et jätkata automaatset juhtimist.

11

Lihtne viis kahefaasilise samm-mootori pöörlemissuuna reguleerimiseks pärast selle pingestamist on vahetada mootori ja ajami juhtmestiku A+ ja A- (või B+ ja B-) klemmid.